koduõloo ja vana gurrrrrri

ehk tegemist on siis ihamaroga. pole ammu siin käinud. mõnus on olla maal. mis siis et enamus oma suvest olen ma veetnud kuskil maakohtades. kuid sellegipoolest on hea saabuda kohta, kus olen veetnud põhilise aja oma lapsepõlvest. bussisõit siia oli põnev. vahepeal on üldse põnev olnud. olin põlvas koos kalli liiga umbes nädal aega. sai rannas iga päev käidud ja joostud meeste eest, et nad ei näeks kus me elame. Mai käis ka külas meil. Nalja saiiii!!!:D Nädalavahetuse veetsin linnnnas. Sai ujumas käidud, pido pandud, draamasid lahendatud, nutetud (kurbusest ja õnnest) ning ka kinos ja niisama väljas.

Tavaliselt tulen siia maale tüdinemusega aga seekord mitte. juba olen ma enamus ajast oölnud naerukates, sest ilmselgelt garriga on võimatu mitte narukrampe saada. Suutsime bussis marki teha, kassipoega piinata, hüpata, konne piinata ning niisama parmude eest põgeneda. Kavatseme ollla siin natuke üle nädala, kuid plaane on meil juba palju tekkinud. Nagu näiteks palokale lähme kindlalt, kalale, grilllima, metsa seenile, öösel jooksuga palokale, põlvasse shopppama jne :D niiet tegevust peaks jaguma. Vot tak.

Ühesõnaga jutttu oleks präägu palju rääkida, igast tegevustest ja sündmustest aga kahjuks jaksu pole, seeega sorrrrries.

Aaaa päikesevarjutus oli hääkas. igastahes teisest osast parem. ja ilmselgelt oleme me mmaiga mingid õnnelapsed, sest pmst pidime me leppima kinos istumisega esimeses or teises reas aga täpselt siis kui me pileteid ostma läksime vabanes seitsmendas reas kaks kohta. hämmastav milline juhus. plusss oli piletikontrolöriks üks armas mees kes pärast peale filmi ilmselgelt ütles ainult meile nägemist. (ei saand seda mainimata jätta, sest see oli tõesti väga armas :D)

Enough. Done for now :)

Where you gonna go, when your bubble explose?

Olen järjekordselt blogi unarusse jätnud ja hoiatan juba ette ka, et järgmistel nädalatel pole ka erilisi sissekandeid siia oodata.

Mul on mäluga viimasel ajal probleeme. Ei tea miks?! Seega viimane asi või sündmus mida ma mäletan on haapsalus käik. Ütleme nii et oli kurbi ja rõõmsaid hetki, vahelduvalt. Kohtasin uusi ja põnevaid inimesi ja sain väikese ettekujutuse näitlejate elust. Pühapäeva öösel jõudsime kodu kunagi ja nüüd sätin vaikselt asju põlvasse minekuks. Loodetavasti, isegi mitte loodetavasti, vaid kindlalt, saab seal palju nalja ja marki tehtud.

Kõik need päevad on mu pea lihtsalt nii metsikult valutanud. Maitea kas see tuleb haigusest, väsimusest, palavusest or mõtetest.
Nii palju mõtteid vaevavad mu pead, seega kaldun selle peavalu suhtes viimase variandi kasuks.
Olen inimene kes armub väga kiiresti ja kergelt. Olen inimene, kes leiab iga nädal endale mingi silmarõõmu, kellest ma mõtlen terve aja. Kuid enamasti läheb see kiindumus nii päeva või paariga üle. Seekord on aga see crush kestnud juba rohkem kui päeva või kaks. Mida see tähendab? Mis nüüd saab? Ma ei tea. Üritan mitte mõelda selle kõige peale, kuid samas üritan olla julge ja mitte lasta võimalust käest. Vaatame mis saab või ei saa.