Natuke hiljaks jäänd aga noh... Otsutasin ka lõpuks hakata blogi kirjutama. Juba ma ei tea mitu aastat olen tahtnud kirjutama hakata aga igakord hakkan mõtlema, et mul nii igav elu, et mida ma siia ikka kirjutan. Kuid tegelt on hea kui on üks koht, kus sa saad oma tundeid ja mõtteid ja sündmuseid jagada, mis siis et seda keegi nkn lugema ei hakka. Ongi parem! See lehekülg on mitu kuud tühjana seisnud ja lõpuks tuli ka siis esimene postitus:)
Ütleme nii et uus aasta ei alanud eriti uue hooga. Kõik oli/on ikka endine. Pole üldse uue aasta tunnetki. Ja tegelikult kokkuvõttes hakkas uus aasta kurvalt aga mis teha, kui asjad lähevad sellist rada mööda. Egas midagi teha saa. Tore et mul on olemas nii head ja ustavad sõbrad, kes alati aitavad mind siis kui vajan lohutus.
Kool on kestnud ühe nädala alles ja mis tunne mul on?!- nagu oleks kestnud juba mitumitu kuud. Jube ühesõnaga!!! Siuke väsimus on koguaeg peal, et annaks lihtsalt otsad. Kuid samas koolis on tore olla, sest noh meil ei möödu mitte ükski päev naljata... Mis on super! Muidugi selle ühe nädala jooksul suutsin korralikult marki ka teha, aga selles pole vaja siin rääkida :D Vot nii... Tänaseks seeega lõpetan, sest pean raamatut lugema minema-Wikmani poisse. Praeguseks on loetud kaks peatükki ja hetkeseisuga ei ole see just eriti vaimustav raamat! Loodan et homme tuleb jälle naerurikas päev :)
(Palun Kristina :D)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar