Palju on juhtunud. Nii halba, kui ka hääd. 24.03.2010 oli mu elu üks kõige mälestusväärsemaid õhtuid. Ütlen nii palju, et saega ikka mööda tänavat ei jookseks. Vaheaeg on.. kohe lõppemas. Nalja on saand, küllaga ja saab veel. Söödud on palju, põhiliselt rämpsu :)

Nii palju mõtteid on peas, et mõnikord on siuke tunne, et tahaks lihtsalt juhtme välja korraks tõmmata. Tahaks nautida seda mis mul on ja seda mis mu ümber toimub... aga liiga palju häirivaid faktoreid segab mind. Tahaks olla targem ja paljusid asju uuesti teha. Kuid samas-vigadest õpitakse. Aga mis siis kui ei õpi? Mis siis kui ollakse järgmine kord samasugune pime ja loll edasi? See on nii hämmastav ja mõtlemapanev, et kuidas asjad muutuvad päevapealt- üks päev on kõik suurepärane ja järgmine päev on kõik otseses mõttes p****s. Aga nii on ja sellega tuleb leppida.