teisipäev, 25. mai 2010

esmaspäev, 24. mai 2010

Let me take you down the corridors of my life...

Präägu käib ühikarottide hooaja viimane osa... so sad! Arvasin, et Andri on ikka normaalne aga selgus, et ta on samasugune nagu kõik teised poisid! See selleks.
Täna oli nii, et kool oli nõme. Väsimus oli peal. Keemia maitea kuda läks, loodan et ikka tuleb aasta viis. Vahepeal juhtus väga exiting sündmuseid... Kahtlane, ütleks selle peale. Trennis saime kõhutäie naerda Raitsi nätsu suust välja viskamise(kukkumise)oskuste üle!

Nii palju siis nädalavahetusest kaa, et see sai veedetud maal, koos katre ja garriga. Meie kuldne kolmik sai üle pika aja jälle kokku. Naerda sai palju. Tegime palju plaane, mis jäid kõik teostamata (nagu näiteks: tahtsime öösel teha jooksumaratoni palokani ja siis joosta otsejoones vette). Ju siis mõni teine kord. Laupäev möödus süüa tehes ehk siis mitu ämbrit salatit tehes. Ja mis oli päeva tipphetk- kass hakkas sünnitama. See oli ekstreemne kogemus. Nägin esimest korda kuda kass sünnitas. Muidugi see oli rõve aga kassipojad olid niiniinii nunnud. Mainimata ei saa ka jätta, et garrri on ilmselgelt meie suguvõsa kõige suurem killuvend :D Laupäeval sai ka end kõrvetatud natuke ja selle tulemuseks on see, et ma olen nüüd eestpoolt täiesti ära põlend ja tagant täiesti valge, sest ma olin laupäeval nii kindel, et pühapäeval tuleb ka ilus ilm ja saab tagant siis võtta, kuid mu plaan ei toimind. Ühesõnaga ootan päikest, päikest ja veelkord päikest!
Aga muidugi kui meil on vabad päevad ja tunde pole ja oleks võimalus randa minna, siis on ofc halvad ilmad. Thanks a lot!!!

I'll go now. Bye Bye!

neljapäev, 20. mai 2010

A LOT OF RUM, MAKE YOU DUM DUM ...

Suvi on käes. Ma räägin teile. Lihtsalt nii kohutavalt mõnus. Super on olla iga vahetund väljas ja võtta päikest, mis siis et kooli ees seda just kõige paremini teha ei saa aga suva see, natuke ikka. Tahaks kiiremas korras juba randa minna. Mai muust ei rääägigi, et kui valge ta on ja et me peaks randa minema ja et ta tahab päevitada ja nänään. (:D) Hull vend see maii makareena.

Üle pika aja on mul võimalus olla üksi kodus. Vanemad läksid Tallinnasse SPA mõnusid nautima ja mind jäeti üksi. Muidugi on maika ka siiin, peseb präägu ja peaks mainima, et kättemaksukontori tänane osa on maru põnev. Muidugi sellepärast, et see räägib mingist perverdist.

Üldiselt see nädal on möödunud kiirelt. Tänane päev oli veits masendav aga ma olen üle sellest. Ma lõpetan selle jandi ja enam ma lõksu ei astu.

Me suundume kohe "Breakfast at Tiffany's" vaatama ja piraate õgima. ELU ON MÕNUS!

Adios amigos.

laupäev, 15. mai 2010

Jüšt!

Fanta, Maiz, Saku premium, Värska ja Coca- ilmselgelt joodikute family! Okok. Tegelt on nii lood, et eile ja täna olid väga toredad päevad. Eile sai lisaks koolile päevitatud natu mai rõdu pääl, mis siis, et pärast oli siuke tunne nagu oleks ehtne zombieeeee. Ilmselgelt avaldas Maika Emmale suurt muljet, mistõttu täna oli Emma põhiline küsimus- kuna Mai tuleb?! Siis sai veedetud aega üliarmsatetoredatenunnude klassiõdedega. Mängisime footi, naersime ning tutvusime elutarkade meestega.

Tänane päev möödus poole kaheni magades (maitea mis mul viga on), emme arvas sellepeale, et ma olen imelik ja õiendas, et miks ma nii kaua magan, selle asemele, et tulla ja mind üles ajada // homme lubas ta mind kell 9 üles ajada. No problem! Hiljem toimus väike fotoshoot ja metro. Tulime (mina,mai ja kristina) hiilgavale mõttele astuda esimese bussi peale mis tuleb ja sõita kuskile pärapõrgusse aga ilmselgelt see ei õnnestunud, sest järgmises peatuses sisenesid bussi kamp ebakaineid ja viinapudelitega mehi, kes piirasid meid ja üritasid ära arvata, mis keelt me räägime. Järgmises peatuses lahkusime ja sellega meie pärapõrgu ka lõppes! Siis jõudsime järeldusele, et lähme lauritsa poole, kuid kui me sinna jõudsime, saime seal olla 5 minutit ja juba lahkusime. Ütleks vaid nii palju, et meie ja meie plaanid.

Ei saa mainimata jätta, et Mai sai endale nii ilusa lõpukleidi. Mai tea kust ma endale saan. Vaikselt haarab juba paaanika!!! Emme lubas tallinnasse minna aga kui mainisin talle, et peaks minema ka juba lähiajal, sain vaid vastuseks ülbe pilgu. Nice!
Hommmme loodan, et on ilus ilm, siis kobiks maja taha päikest võtma ja lebotaks seal (ei taha just eriti lõpetamisel päris valge luigeke ka teiste kõrval olla) aga ess näisss. Tänaseks aitab kah, sest mu sõrmed on nii valusaaaad ja kõht on ka tüühii!! Sada häda. Oksnoks head öööd! :)

neljapäev, 13. mai 2010

Already dead

Suvi on käes!!! It's a miracle. Viimased tund aega värisesin ma niisama siin oma toas, sest siuke äike oli väljas. Juba terve päeva. Loodan, et homme ei ole selline ilm, sest tahaks juba mõnusalt suviselt riidesse panna aga vihmaga ei ole see just eriti võimalik.

Koolipäevad on jube väsitavad. Selle asemel, et nautida ilusat ilma väljas, magan mina niisama kodus koguaeg. Ei ütleks, et see just kõige normaalsem on. Ütleks veel nii palju, et aeg lihtsalt lendab linnutiivul. Alles oli talv ja paks lumi oli maas ja nüüd juba kolme nädala pärast on esimene eksam.

Sündmustest nii palju, et eelmine nädalavahetus möödus mõnusalt. Reedel ööbisin üle pika aja isa juures, kus sain nii palju head süüa. See on ju põhiline! Ja laupäev möödus ägedalt triini juures. Kolasime niisama karlovas ja lõdisesime paduka käes. Merrrut nimetaks meie isiklikuks äikesejumalaks, võrreldes temaga mind ja triini, kes karjusid igakord kui välku lõi ja müristas. Õhtul jalutasime põlllu vahel ja saime üksteise kohta nii mõndagi põnevat teada (you know triiin :D). Mainimata ei saa ka jätta meie vapustavat poes käiku ja sellest mida sisaldas meie korv(pitsad, vahukommid, sokolaadid, cocad). Tõsised kaalujälgijad. Juhtus ka natuke tõsisemaid asju, mis ei tekitand just headmeelt aga samas võibolla on nii parem. Eks tulevik näitab.

Nädalavahetus vist tuleb igavamat sorti. Emme prõgiseb muudkui, et ma oma toa ära koristaks. Tüüpiline!

Vaikselt tikub masendus ligi aga eiiiiiii, eii tohiiii. Pole mõtet. Positiivsus eelkõige. Aitab tänaseks kah. Headaega!

pühapäev, 2. mai 2010

No men, no problems!

Okei, üks mees siiski on- selleks on Justiiiiiiiiin my loveeeeee!!!!!!!!! Lubasin endale, et hakkan nüüdsest korralikult blogi kirjutama, et oleks kunagi vanemas pensionieas võimalik lugeda oma nooruspõlves mõeldud mõtteid ja tehtud tegusi( kui siis veel eksisteerivad sellised asjad nagu arvutid).

Sellest nädalast: ulme nädal!!! Need kaks sõna on mul öelda selle nädala kohta. Alustades pühapäevaga ning lõpetades laupäevaga. Aga natukene lähemalt siis laupäevast- tore, et mul on nii hea sõbranna, kes usaldab oma korteri minu, triini ning kristina kätesse. Õnneks midagi me ära ei lõhkund ja ei põletand. Muidugi ei puudund meie koosviibimiselt ka söök ning jook. Ilma nendeta ju ei saa! Peaks mainima ka fakti, et me Triiniga ei ole normaalsed, mida tõestasid ka Mai ja Tiidu pilgud. Suutsime Triiniga ka ühe raju rocki laulu välja mõelda ja esitada seda kitarride (reketite) saatel, mis tuli superhästi välja! Suitsu ei tee, viina ei joo, ei joooo :D

Järgmine nädal ehk siis juba alates homsest tuleb hard hard ja veelkord hard. Aga varsti saab kogu see jant läbi, niiet tuleb veel natuke pingutada.

Kahjuks tuleb Maio ema varsti koju, seega täna on põhimõtteliselt mu last night here. So sad :( Peaks võtma siis nagu viimast, aga pühapäeval ikka pidu ei paneks. Khmkkkmm, khmkmm!! Jube mõnus on ollla :) Sõime just maiga pitsat ja jõime cocat, mis oli vanaks läind maitsega (nagu ma teaks mis maitsega halvaks läind coca on!!!!). Ja nüüüüd mai kutsub mind dusssi alla.... not with her ofc. Seega byebye :)

( Loodan, et ma suudan siis oma lubadusest kinni pidada!!)

neljapäev, 25. märts 2010

Palju on juhtunud. Nii halba, kui ka hääd. 24.03.2010 oli mu elu üks kõige mälestusväärsemaid õhtuid. Ütlen nii palju, et saega ikka mööda tänavat ei jookseks. Vaheaeg on.. kohe lõppemas. Nalja on saand, küllaga ja saab veel. Söödud on palju, põhiliselt rämpsu :)

Nii palju mõtteid on peas, et mõnikord on siuke tunne, et tahaks lihtsalt juhtme välja korraks tõmmata. Tahaks nautida seda mis mul on ja seda mis mu ümber toimub... aga liiga palju häirivaid faktoreid segab mind. Tahaks olla targem ja paljusid asju uuesti teha. Kuid samas-vigadest õpitakse. Aga mis siis kui ei õpi? Mis siis kui ollakse järgmine kord samasugune pime ja loll edasi? See on nii hämmastav ja mõtlemapanev, et kuidas asjad muutuvad päevapealt- üks päev on kõik suurepärane ja järgmine päev on kõik otseses mõttes p****s. Aga nii on ja sellega tuleb leppida.