Präägu käib ühikarottide hooaja viimane osa... so sad! Arvasin, et Andri on ikka normaalne aga selgus, et ta on samasugune nagu kõik teised poisid! See selleks.
Täna oli nii, et kool oli nõme. Väsimus oli peal. Keemia maitea kuda läks, loodan et ikka tuleb aasta viis. Vahepeal juhtus väga exiting sündmuseid... Kahtlane, ütleks selle peale. Trennis saime kõhutäie naerda Raitsi nätsu suust välja viskamise(kukkumise)oskuste üle!
Nii palju siis nädalavahetusest kaa, et see sai veedetud maal, koos katre ja garriga. Meie kuldne kolmik sai üle pika aja jälle kokku. Naerda sai palju. Tegime palju plaane, mis jäid kõik teostamata (nagu näiteks: tahtsime öösel teha jooksumaratoni palokani ja siis joosta otsejoones vette). Ju siis mõni teine kord. Laupäev möödus süüa tehes ehk siis mitu ämbrit salatit tehes. Ja mis oli päeva tipphetk- kass hakkas sünnitama. See oli ekstreemne kogemus. Nägin esimest korda kuda kass sünnitas. Muidugi see oli rõve aga kassipojad olid niiniinii nunnud. Mainimata ei saa ka jätta, et garrri on ilmselgelt meie suguvõsa kõige suurem killuvend :D Laupäeval sai ka end kõrvetatud natuke ja selle tulemuseks on see, et ma olen nüüd eestpoolt täiesti ära põlend ja tagant täiesti valge, sest ma olin laupäeval nii kindel, et pühapäeval tuleb ka ilus ilm ja saab tagant siis võtta, kuid mu plaan ei toimind. Ühesõnaga ootan päikest, päikest ja veelkord päikest!
Aga muidugi kui meil on vabad päevad ja tunde pole ja oleks võimalus randa minna, siis on ofc halvad ilmad. Thanks a lot!!!
I'll go now. Bye Bye!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar