When all is said and done
Will we still feel pain inside?
Will the scars go away with night?
Try to smile for the morning light
It's like the best dream to have
Where everything is not so bad
Every tear is so alone
Like God himself is coming home

To say I
I can do anything, If you want me here
And I can fix anything, If you'll let me near
Where are those secrets now
That you're too scared to tell
I whisper them all aloud
So you can hear yourself

Homme on vabariigi aastapäev. Saab magada- jessshhh! Täna õhtu möödus mõnusalt. Käisime Mai, Ave ja Kristinaga Kuumas Tassis. Hullult tore oli. Istusime põhimõtteliselt kolm tundi niisama seal ja rääkisime kõigest millest võimalik. Leppisime kokku, et kui vähegi raha on siis hakkame iga nädal käima seal. Ja nüüd hetkel istun siin ja masen jälle. Küll mul ikka veab... Aga samas ma ei viitsi närvata, sest elu pole närvamist väärt. Tuleb olla positiivne. Aga ma ei saaaaaaaaaaaaa!!!!!!!! Miks ma pean olema selline ... ma ei teagi milline... siuke unistaja, ülemõtleja jne?! Ma olen õnnelik, et mul on vähemalt nii head ja abistavad sõbrad, kes alati toetavad kõiges. Nii heas kui halvas.

tere

Pole päris ammu kirjutand. Vahepeal on päris palju juhtunud. Ma ei teagi mida tähtsat välja tuua. Ma ei viitsi hakata meenutama ka, keskendume olevikule. Õe sünnipäev oli reedel(19.veeb). Räme pidu oli mänguasjamuuseumis. Sai palju süüa ja nalja ja kalja. Peale sünnipäeva läksime sugulaste poole, kus oli väike istumine. Tore oli! Nädalavahetus möödus igavalt. Enamus ajast olin kodos, magasin, sõin. Laupäeva õhtul käisime mai, inksi ja gerdiga väljas ning pärast istusime gerdi ja garri pool. Nende ema oli nii armas ja tegi meile teed meega :) Tänane päev oli suhteliselt väsitav- kool ja trenn. Trennis läks suhteliselt normaalselt. Maiga mängisime kaks mängu ja jube mõnus mäng oli- tasavägine ka. Ja nüüd ma istun siin, mingi mase tuju, jällle. Olen mase inimene. Kell on 22.27 ja mina istun siin pisarad silmas. Ma tean, et ma olen normaaalne!!! Ja millepärast?! Mingi mõtetu asja pärast. Ma.. ma.. ei oska oma tundeid hetkel väljendada. Nii palju mõtteid keerleb peas. Ma olen nii väsinud sellest kõigest. Tahaks minema, kuskile kaugele, kus pole seda vastikut lund ja neid vastikuid mõtteid, mis koguaeg ligi tikuvad. Jube jube, ütleks selle peale. Ma ei saa aru miks mul kunagi ei vea. Miks minuga alati juhtuvad siuksed asjad. Whyyy meeeee ?! Okok, läheb väha emoks ära kätte- nii ei tohi. Ma ei tea, ma ei jõua rohkem. Head ööd!