Homme on vabariigi aastapäev. Saab magada- jessshhh! Täna õhtu möödus mõnusalt. Käisime Mai, Ave ja Kristinaga Kuumas Tassis. Hullult tore oli. Istusime põhimõtteliselt kolm tundi niisama seal ja rääkisime kõigest millest võimalik. Leppisime kokku, et kui vähegi raha on siis hakkame iga nädal käima seal. Ja nüüd hetkel istun siin ja masen jälle. Küll mul ikka veab... Aga samas ma ei viitsi närvata, sest elu pole närvamist väärt. Tuleb olla positiivne. Aga ma ei saaaaaaaaaaaaa!!!!!!!! Miks ma pean olema selline ... ma ei teagi milline... siuke unistaja, ülemõtleja jne?! Ma olen õnnelik, et mul on vähemalt nii head ja abistavad sõbrad, kes alati toetavad kõiges. Nii heas kui halvas.