tere

Pole päris ammu kirjutand. Vahepeal on päris palju juhtunud. Ma ei teagi mida tähtsat välja tuua. Ma ei viitsi hakata meenutama ka, keskendume olevikule. Õe sünnipäev oli reedel(19.veeb). Räme pidu oli mänguasjamuuseumis. Sai palju süüa ja nalja ja kalja. Peale sünnipäeva läksime sugulaste poole, kus oli väike istumine. Tore oli! Nädalavahetus möödus igavalt. Enamus ajast olin kodos, magasin, sõin. Laupäeva õhtul käisime mai, inksi ja gerdiga väljas ning pärast istusime gerdi ja garri pool. Nende ema oli nii armas ja tegi meile teed meega :) Tänane päev oli suhteliselt väsitav- kool ja trenn. Trennis läks suhteliselt normaalselt. Maiga mängisime kaks mängu ja jube mõnus mäng oli- tasavägine ka. Ja nüüd ma istun siin, mingi mase tuju, jällle. Olen mase inimene. Kell on 22.27 ja mina istun siin pisarad silmas. Ma tean, et ma olen normaaalne!!! Ja millepärast?! Mingi mõtetu asja pärast. Ma.. ma.. ei oska oma tundeid hetkel väljendada. Nii palju mõtteid keerleb peas. Ma olen nii väsinud sellest kõigest. Tahaks minema, kuskile kaugele, kus pole seda vastikut lund ja neid vastikuid mõtteid, mis koguaeg ligi tikuvad. Jube jube, ütleks selle peale. Ma ei saa aru miks mul kunagi ei vea. Miks minuga alati juhtuvad siuksed asjad. Whyyy meeeee ?! Okok, läheb väha emoks ära kätte- nii ei tohi. Ma ei tea, ma ei jõua rohkem. Head ööd!