laupäev, 15. mai 2010

Jüšt!

Fanta, Maiz, Saku premium, Värska ja Coca- ilmselgelt joodikute family! Okok. Tegelt on nii lood, et eile ja täna olid väga toredad päevad. Eile sai lisaks koolile päevitatud natu mai rõdu pääl, mis siis, et pärast oli siuke tunne nagu oleks ehtne zombieeeee. Ilmselgelt avaldas Maika Emmale suurt muljet, mistõttu täna oli Emma põhiline küsimus- kuna Mai tuleb?! Siis sai veedetud aega üliarmsatetoredatenunnude klassiõdedega. Mängisime footi, naersime ning tutvusime elutarkade meestega.

Tänane päev möödus poole kaheni magades (maitea mis mul viga on), emme arvas sellepeale, et ma olen imelik ja õiendas, et miks ma nii kaua magan, selle asemele, et tulla ja mind üles ajada // homme lubas ta mind kell 9 üles ajada. No problem! Hiljem toimus väike fotoshoot ja metro. Tulime (mina,mai ja kristina) hiilgavale mõttele astuda esimese bussi peale mis tuleb ja sõita kuskile pärapõrgusse aga ilmselgelt see ei õnnestunud, sest järgmises peatuses sisenesid bussi kamp ebakaineid ja viinapudelitega mehi, kes piirasid meid ja üritasid ära arvata, mis keelt me räägime. Järgmises peatuses lahkusime ja sellega meie pärapõrgu ka lõppes! Siis jõudsime järeldusele, et lähme lauritsa poole, kuid kui me sinna jõudsime, saime seal olla 5 minutit ja juba lahkusime. Ütleks vaid nii palju, et meie ja meie plaanid.

Ei saa mainimata jätta, et Mai sai endale nii ilusa lõpukleidi. Mai tea kust ma endale saan. Vaikselt haarab juba paaanika!!! Emme lubas tallinnasse minna aga kui mainisin talle, et peaks minema ka juba lähiajal, sain vaid vastuseks ülbe pilgu. Nice!
Hommmme loodan, et on ilus ilm, siis kobiks maja taha päikest võtma ja lebotaks seal (ei taha just eriti lõpetamisel päris valge luigeke ka teiste kõrval olla) aga ess näisss. Tänaseks aitab kah, sest mu sõrmed on nii valusaaaad ja kõht on ka tüühii!! Sada häda. Oksnoks head öööd! :)

neljapäev, 13. mai 2010

Already dead

Suvi on käes!!! It's a miracle. Viimased tund aega värisesin ma niisama siin oma toas, sest siuke äike oli väljas. Juba terve päeva. Loodan, et homme ei ole selline ilm, sest tahaks juba mõnusalt suviselt riidesse panna aga vihmaga ei ole see just eriti võimalik.

Koolipäevad on jube väsitavad. Selle asemel, et nautida ilusat ilma väljas, magan mina niisama kodus koguaeg. Ei ütleks, et see just kõige normaalsem on. Ütleks veel nii palju, et aeg lihtsalt lendab linnutiivul. Alles oli talv ja paks lumi oli maas ja nüüd juba kolme nädala pärast on esimene eksam.

Sündmustest nii palju, et eelmine nädalavahetus möödus mõnusalt. Reedel ööbisin üle pika aja isa juures, kus sain nii palju head süüa. See on ju põhiline! Ja laupäev möödus ägedalt triini juures. Kolasime niisama karlovas ja lõdisesime paduka käes. Merrrut nimetaks meie isiklikuks äikesejumalaks, võrreldes temaga mind ja triini, kes karjusid igakord kui välku lõi ja müristas. Õhtul jalutasime põlllu vahel ja saime üksteise kohta nii mõndagi põnevat teada (you know triiin :D). Mainimata ei saa ka jätta meie vapustavat poes käiku ja sellest mida sisaldas meie korv(pitsad, vahukommid, sokolaadid, cocad). Tõsised kaalujälgijad. Juhtus ka natuke tõsisemaid asju, mis ei tekitand just headmeelt aga samas võibolla on nii parem. Eks tulevik näitab.

Nädalavahetus vist tuleb igavamat sorti. Emme prõgiseb muudkui, et ma oma toa ära koristaks. Tüüpiline!

Vaikselt tikub masendus ligi aga eiiiiiii, eii tohiiii. Pole mõtet. Positiivsus eelkõige. Aitab tänaseks kah. Headaega!

pühapäev, 2. mai 2010

No men, no problems!

Okei, üks mees siiski on- selleks on Justiiiiiiiiin my loveeeeee!!!!!!!!! Lubasin endale, et hakkan nüüdsest korralikult blogi kirjutama, et oleks kunagi vanemas pensionieas võimalik lugeda oma nooruspõlves mõeldud mõtteid ja tehtud tegusi( kui siis veel eksisteerivad sellised asjad nagu arvutid).

Sellest nädalast: ulme nädal!!! Need kaks sõna on mul öelda selle nädala kohta. Alustades pühapäevaga ning lõpetades laupäevaga. Aga natukene lähemalt siis laupäevast- tore, et mul on nii hea sõbranna, kes usaldab oma korteri minu, triini ning kristina kätesse. Õnneks midagi me ära ei lõhkund ja ei põletand. Muidugi ei puudund meie koosviibimiselt ka söök ning jook. Ilma nendeta ju ei saa! Peaks mainima ka fakti, et me Triiniga ei ole normaalsed, mida tõestasid ka Mai ja Tiidu pilgud. Suutsime Triiniga ka ühe raju rocki laulu välja mõelda ja esitada seda kitarride (reketite) saatel, mis tuli superhästi välja! Suitsu ei tee, viina ei joo, ei joooo :D

Järgmine nädal ehk siis juba alates homsest tuleb hard hard ja veelkord hard. Aga varsti saab kogu see jant läbi, niiet tuleb veel natuke pingutada.

Kahjuks tuleb Maio ema varsti koju, seega täna on põhimõtteliselt mu last night here. So sad :( Peaks võtma siis nagu viimast, aga pühapäeval ikka pidu ei paneks. Khmkkkmm, khmkmm!! Jube mõnus on ollla :) Sõime just maiga pitsat ja jõime cocat, mis oli vanaks läind maitsega (nagu ma teaks mis maitsega halvaks läind coca on!!!!). Ja nüüüüd mai kutsub mind dusssi alla.... not with her ofc. Seega byebye :)

( Loodan, et ma suudan siis oma lubadusest kinni pidada!!)

neljapäev, 25. märts 2010

Palju on juhtunud. Nii halba, kui ka hääd. 24.03.2010 oli mu elu üks kõige mälestusväärsemaid õhtuid. Ütlen nii palju, et saega ikka mööda tänavat ei jookseks. Vaheaeg on.. kohe lõppemas. Nalja on saand, küllaga ja saab veel. Söödud on palju, põhiliselt rämpsu :)

Nii palju mõtteid on peas, et mõnikord on siuke tunne, et tahaks lihtsalt juhtme välja korraks tõmmata. Tahaks nautida seda mis mul on ja seda mis mu ümber toimub... aga liiga palju häirivaid faktoreid segab mind. Tahaks olla targem ja paljusid asju uuesti teha. Kuid samas-vigadest õpitakse. Aga mis siis kui ei õpi? Mis siis kui ollakse järgmine kord samasugune pime ja loll edasi? See on nii hämmastav ja mõtlemapanev, et kuidas asjad muutuvad päevapealt- üks päev on kõik suurepärane ja järgmine päev on kõik otseses mõttes p****s. Aga nii on ja sellega tuleb leppida.

teisipäev, 23. veebruar 2010

When all is said and done
Will we still feel pain inside?
Will the scars go away with night?
Try to smile for the morning light
It's like the best dream to have
Where everything is not so bad
Every tear is so alone
Like God himself is coming home

To say I
I can do anything, If you want me here
And I can fix anything, If you'll let me near
Where are those secrets now
That you're too scared to tell
I whisper them all aloud
So you can hear yourself
Homme on vabariigi aastapäev. Saab magada- jessshhh! Täna õhtu möödus mõnusalt. Käisime Mai, Ave ja Kristinaga Kuumas Tassis. Hullult tore oli. Istusime põhimõtteliselt kolm tundi niisama seal ja rääkisime kõigest millest võimalik. Leppisime kokku, et kui vähegi raha on siis hakkame iga nädal käima seal. Ja nüüd hetkel istun siin ja masen jälle. Küll mul ikka veab... Aga samas ma ei viitsi närvata, sest elu pole närvamist väärt. Tuleb olla positiivne. Aga ma ei saaaaaaaaaaaaa!!!!!!!! Miks ma pean olema selline ... ma ei teagi milline... siuke unistaja, ülemõtleja jne?! Ma olen õnnelik, et mul on vähemalt nii head ja abistavad sõbrad, kes alati toetavad kõiges. Nii heas kui halvas.

esmaspäev, 22. veebruar 2010

tere

Pole päris ammu kirjutand. Vahepeal on päris palju juhtunud. Ma ei teagi mida tähtsat välja tuua. Ma ei viitsi hakata meenutama ka, keskendume olevikule. Õe sünnipäev oli reedel(19.veeb). Räme pidu oli mänguasjamuuseumis. Sai palju süüa ja nalja ja kalja. Peale sünnipäeva läksime sugulaste poole, kus oli väike istumine. Tore oli! Nädalavahetus möödus igavalt. Enamus ajast olin kodos, magasin, sõin. Laupäeva õhtul käisime mai, inksi ja gerdiga väljas ning pärast istusime gerdi ja garri pool. Nende ema oli nii armas ja tegi meile teed meega :) Tänane päev oli suhteliselt väsitav- kool ja trenn. Trennis läks suhteliselt normaalselt. Maiga mängisime kaks mängu ja jube mõnus mäng oli- tasavägine ka. Ja nüüd ma istun siin, mingi mase tuju, jällle. Olen mase inimene. Kell on 22.27 ja mina istun siin pisarad silmas. Ma tean, et ma olen normaaalne!!! Ja millepärast?! Mingi mõtetu asja pärast. Ma.. ma.. ei oska oma tundeid hetkel väljendada. Nii palju mõtteid keerleb peas. Ma olen nii väsinud sellest kõigest. Tahaks minema, kuskile kaugele, kus pole seda vastikut lund ja neid vastikuid mõtteid, mis koguaeg ligi tikuvad. Jube jube, ütleks selle peale. Ma ei saa aru miks mul kunagi ei vea. Miks minuga alati juhtuvad siuksed asjad. Whyyy meeeee ?! Okok, läheb väha emoks ära kätte- nii ei tohi. Ma ei tea, ma ei jõua rohkem. Head ööd!