Palju on juhtunud. Nii halba, kui ka hääd. 24.03.2010 oli mu elu üks kõige mälestusväärsemaid õhtuid. Ütlen nii palju, et saega ikka mööda tänavat ei jookseks. Vaheaeg on.. kohe lõppemas. Nalja on saand, küllaga ja saab veel. Söödud on palju, põhiliselt rämpsu :)

Nii palju mõtteid on peas, et mõnikord on siuke tunne, et tahaks lihtsalt juhtme välja korraks tõmmata. Tahaks nautida seda mis mul on ja seda mis mu ümber toimub... aga liiga palju häirivaid faktoreid segab mind. Tahaks olla targem ja paljusid asju uuesti teha. Kuid samas-vigadest õpitakse. Aga mis siis kui ei õpi? Mis siis kui ollakse järgmine kord samasugune pime ja loll edasi? See on nii hämmastav ja mõtlemapanev, et kuidas asjad muutuvad päevapealt- üks päev on kõik suurepärane ja järgmine päev on kõik otseses mõttes p****s. Aga nii on ja sellega tuleb leppida.

When all is said and done
Will we still feel pain inside?
Will the scars go away with night?
Try to smile for the morning light
It's like the best dream to have
Where everything is not so bad
Every tear is so alone
Like God himself is coming home

To say I
I can do anything, If you want me here
And I can fix anything, If you'll let me near
Where are those secrets now
That you're too scared to tell
I whisper them all aloud
So you can hear yourself

Homme on vabariigi aastapäev. Saab magada- jessshhh! Täna õhtu möödus mõnusalt. Käisime Mai, Ave ja Kristinaga Kuumas Tassis. Hullult tore oli. Istusime põhimõtteliselt kolm tundi niisama seal ja rääkisime kõigest millest võimalik. Leppisime kokku, et kui vähegi raha on siis hakkame iga nädal käima seal. Ja nüüd hetkel istun siin ja masen jälle. Küll mul ikka veab... Aga samas ma ei viitsi närvata, sest elu pole närvamist väärt. Tuleb olla positiivne. Aga ma ei saaaaaaaaaaaaa!!!!!!!! Miks ma pean olema selline ... ma ei teagi milline... siuke unistaja, ülemõtleja jne?! Ma olen õnnelik, et mul on vähemalt nii head ja abistavad sõbrad, kes alati toetavad kõiges. Nii heas kui halvas.

tere

Pole päris ammu kirjutand. Vahepeal on päris palju juhtunud. Ma ei teagi mida tähtsat välja tuua. Ma ei viitsi hakata meenutama ka, keskendume olevikule. Õe sünnipäev oli reedel(19.veeb). Räme pidu oli mänguasjamuuseumis. Sai palju süüa ja nalja ja kalja. Peale sünnipäeva läksime sugulaste poole, kus oli väike istumine. Tore oli! Nädalavahetus möödus igavalt. Enamus ajast olin kodos, magasin, sõin. Laupäeva õhtul käisime mai, inksi ja gerdiga väljas ning pärast istusime gerdi ja garri pool. Nende ema oli nii armas ja tegi meile teed meega :) Tänane päev oli suhteliselt väsitav- kool ja trenn. Trennis läks suhteliselt normaalselt. Maiga mängisime kaks mängu ja jube mõnus mäng oli- tasavägine ka. Ja nüüd ma istun siin, mingi mase tuju, jällle. Olen mase inimene. Kell on 22.27 ja mina istun siin pisarad silmas. Ma tean, et ma olen normaaalne!!! Ja millepärast?! Mingi mõtetu asja pärast. Ma.. ma.. ei oska oma tundeid hetkel väljendada. Nii palju mõtteid keerleb peas. Ma olen nii väsinud sellest kõigest. Tahaks minema, kuskile kaugele, kus pole seda vastikut lund ja neid vastikuid mõtteid, mis koguaeg ligi tikuvad. Jube jube, ütleks selle peale. Ma ei saa aru miks mul kunagi ei vea. Miks minuga alati juhtuvad siuksed asjad. Whyyy meeeee ?! Okok, läheb väha emoks ära kätte- nii ei tohi. Ma ei tea, ma ei jõua rohkem. Head ööd!

KÕIK ON NII SUPER!

heioheio elo siiiiiiiin

Mis päev täna on???++ Alles oli pühapäev ja täna on juba kolmapäev. Täitsa lõpp! Hmm...sain täna endale lõpuks sulka reketi!!!!!111 SUUUURSÜNDMUS-minu jaoks, sest ma olen nii nii nii kaua reketit endale tahtnud ja pealegist mark hakkas ka juba vaikselt trennis:s pluss koti ka. Olen õnnelik!1! Esmaspäeval oli koolis suht mõtetu. Nii samuti ka täna ja eile. Olin nördinud esmaspäeval, et trenni ei saand, sest juuksur tuli. Nüüd olen veel blondim jälle kui ennem. Varsti saab kindlasti mõnitusi ka kuulda! Esmaspäeva õhtu oli väga tore. Käisime pilxi mängimas. Sai marki jälle veits tehtud. Nii taun ikka ei oleks, et topiks näpppu igale poole, niiet pärast näpud sinised:s:D aga nu mis teha, minuga juhtub alati kõike. Eile käisime kooris maikaga. Jube vähe inimesi oli, täitsa masendav kohe. Ma ei viitsi absoluutselt käia enam kooris, kuigi samas on esinemas käia tore jne... aga ikkagist. Täna oli ühiskonnas ja inkas töö. JUBEJUBE ütleks selle peale. Silver Mägi on üks imelikumaid õpetajaid keda ma näind olen. Koolis oli üldse täna kudagi nii siuke uina-muina. Peale kooli läksingi reketit ostma ja siin ma nüüd olen. Mõtlen et tahaks õudsalt midagi süüa, aga ma ei viitsi ennast liigutada. Ajaloos on ka jälle vihikust õppida- üldse ei viitsi. Poodi pean ka minema, ega vanemad ju ise ei viitsi ennast liigutada, siis saadetakse kohe noorem põlvkond!!1 Mingiks päeaks lubas nagu -26 kraadi külma:s:o täiesti kohutav, mina oma nina küll siis välja ei topi. Oeh jah, raamatut pole ma ikka jõudnud eriti lugeda... Ma küll seda 2.veebruariks loetud ei saa. Õhtul kunagi lähen kinno Holmesi ka vaatama. Mu lemmikmees mängib seal ju ikkagist:D vot tak.

DasVidania!

Happy new year!

Natuke hiljaks jäänd aga noh... Otsutasin ka lõpuks hakata blogi kirjutama. Juba ma ei tea mitu aastat olen tahtnud kirjutama hakata aga igakord hakkan mõtlema, et mul nii igav elu, et mida ma siia ikka kirjutan. Kuid tegelt on hea kui on üks koht, kus sa saad oma tundeid ja mõtteid ja sündmuseid jagada, mis siis et seda keegi nkn lugema ei hakka. Ongi parem! See lehekülg on mitu kuud tühjana seisnud ja lõpuks tuli ka siis esimene postitus:)

Ütleme nii et uus aasta ei alanud eriti uue hooga. Kõik oli/on ikka endine. Pole üldse uue aasta tunnetki. Ja tegelikult kokkuvõttes hakkas uus aasta kurvalt aga mis teha, kui asjad lähevad sellist rada mööda. Egas midagi teha saa. Tore et mul on olemas nii head ja ustavad sõbrad, kes alati aitavad mind siis kui vajan lohutus.

Kool on kestnud ühe nädala alles ja mis tunne mul on?!- nagu oleks kestnud juba mitumitu kuud. Jube ühesõnaga!!! Siuke väsimus on koguaeg peal, et annaks lihtsalt otsad. Kuid samas koolis on tore olla, sest noh meil ei möödu mitte ükski päev naljata... Mis on super! Muidugi selle ühe nädala jooksul suutsin korralikult marki ka teha, aga selles pole vaja siin rääkida :D Vot nii... Tänaseks seeega lõpetan, sest pean raamatut lugema minema-Wikmani poisse. Praeguseks on loetud kaks peatükki ja hetkeseisuga ei ole see just eriti vaimustav raamat! Loodan et homme tuleb jälle naerurikas päev :)

(Palun Kristina :D)